Otse põhisisu juurde

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglen tegi oma artiklis “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” mitmeid ennustusi vaba tarkvara ja autoriõiguste tuleviku kohta. Selle artikli läbiv mõte on see, et tulevikus vaba tarkvara domineerib ja võtab üle kogu tarkvara sfääri ja tasuline- ja kommertstarkvara jäävad selles konkurentsis kaotajaks. Autoriõigus kui niisugune kaotab Mogleni arvates tähenduse, mõtte ja rolli.

Kas Mogleni ennustused on artikli ilmumisest 20 aastaga täppi läinud? 

Jah ja ei. Ühest küljest on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine paljudes valdkondades väga laialt levinud ja aktsepteeritud. Üha enam on hakatud tunnistama avatud lähtekoodiga litsentsimise ja koostöö tähtsust tarkvara ja tehnoloogia arendamisel.

Teisest küljest ei ole autoriõiguste seadused kadunud ega juurteni muutnud, nagu Moglen ennustas. Patenteeritud tarkvara domineerib jätkuvalt paljudes tarkvaratööstuse valdkondades. Kuigi vaba ja open source tarkvara on tarkvaratööstust põhjalikult raputanud, ei ole see kaasa toonud kapitalistliku maailmakorra kokkuvarisemist ega igasuguste hierarhia ja domineerimise vormide kaotamist, nagu anarhistid ja liberaalid tahtsid loota.

Seega, nagu juba öeldud, nii ja naa.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega kui Naat
2 kommentaari
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i
Postita kommentaar
Lisateave

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea esimene käsk “Ole inimene” tuletas mulle meelde ütluse “internet ei unusta”. Tänapäeval on saanud see tõelisemaks kui eales varem. Iga samm ja kommentaar jätab maha digitaalse jalajälje. Digitaalsed jalajäljed jagunevad kaheks - passiivsed ja aktiivsed. Aktiivne digitaalne jalajälg on isiku enda poolt jagatud informatsioon või kommentaar internetis. Seda informatsiooni on võimalik üles leida veel aastate pärast. Salvestusmaht on tänapäeval piiramatu ja äärmiselt odav, mitte midagi ei visata minema. Aeg on toonud kaasa ka nähtuse cancel culture. Sisuliselt tähendab see mõne isiku boikoteerimist, kes leitakse olevat käitunud või rääkinud hetkel populaarsete või levinud trendide ja arvamustega vastuolus olevalt. Cancel culture ohvriteks sattuvad enamasti kuulsused ja teised tähelepanu keskmes olevad persoonid, kes on öelnud midagi mõtlematut, vastuolulist või äärmuslikku, ehk siis jätnud maha negatiivse digitaalse jalajälje. Passiivne digitaalne jalajälg on kasutaja teadmata
Postita kommentaar
Lisateave