Otse põhisisu juurde

Postitused

Teistmoodi IT

Tehnoloogia on muutunud tavaks. Pea igal inimesel on ligipääs arvutile ja, mis veel tähtsam, internetile. Internet on muutnud obsessiooniks, sõltuvuseks, ja seda ka puuetega inimeste jaoks. Tehnoloogia peab olema ühtemoodi kättesaadav kõigile, puuetega inimesed kaasa arvatud.  Seda ühest küljest. Inimesed ei ole ise omale puuet valinud. Ühiskond on tasakaalus ja õiglane siis, kui kõik selle liikmed saavad hüvesid kasutada ühtemoodi. Selles mõttes ei ole arvuti näol tegemist lihtsalt ühe tehnoloogilise “vidinaga”, vaid meie igapäevaelu lahutamatu osaga. See ei ole nice to have - paljusid sotsiaal- ja kommertsteenuseid ei olegi võimalik teistmoodi kasutada, isegi paljud riigiteenused ei ole puuetega inimesele teistmoodi kättesaadavad. Arvan, et selleks vajalike vahendite kättesaadavuse eest peaks vastutama sotsiaalministeerium, sest nende vastutusala on ühiskond tervikuna, eriti just kõige nõrgemad.  Paraku tuleb see millegi arvelt ja riigi rahalised vahendid ja kulutused on alati piira
Hiljutised postitused

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Iga inimese jaoks on kaks asja, mis on talle elus vältimatud ja väga olulised: need on tema raha ja tema tervis. Järgnevalt räägin kahest veebilehest, üks neist saab oma ülesandega hakkama väga hästi ja teine üldse mitte. Hea ja intuitiivne navigatsioon tähendab seda, et sait käitub täpselt niiviisi, nagu sulle tundub, et peaks. Kasutajat ei sunnita mõtlema, kus või kuidas. Hästi toimiv kasutajaliides ei nõua tähelepanu, vaid toimetab vaikselt ja märkamatult tagaplaanil, seetõttu on tema kohta vähe rääkida. Paypali kujundus ja liides on intuitiivne. Lehe välimus on puhas ja lakooniline, mis võimaldab kasutajal kiiresti navigeerida ning vajalikku sooritada. Paypali veebisait on optimeeritud ka mobiilseadmete jaoks, mis annab võimaluse ka väikesele ekraanile kõik vajalik ära mahutada. Kõige selle juures suudab leht teenindada kümneid miljoneid kasutajaid päevas. Sellega ongi kõik öeldud. Digilugu veebilehe kasutatavus on üks halvimaid, mida olen näinud. Lehe navigatsioon on täiesti ar

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suure k

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglen tegi oma artiklis “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” mitmeid ennustusi vaba tarkvara ja autoriõiguste tuleviku kohta. Selle artikli läbiv mõte on see, et tulevikus vaba tarkvara domineerib ja võtab üle kogu tarkvara sfääri ja tasuline- ja kommertstarkvara jäävad selles konkurentsis kaotajaks. Autoriõigus kui niisugune kaotab Mogleni arvates tähenduse, mõtte ja rolli. Kas Mogleni ennustused on artikli ilmumisest 20 aastaga täppi läinud?  Jah ja ei. Ühest küljest on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine paljudes valdkondades väga laialt levinud ja aktsepteeritud. Üha enam on hakatud tunnistama avatud lähtekoodiga litsentsimise ja koostöö tähtsust tarkvara ja tehnoloogia arendamisel. Teisest küljest ei ole autoriõiguste seadused kadunud ega juurteni muutnud, nagu Moglen ennustas. Patenteeritud tarkvara domineerib jätkuvalt paljudes tarkvaratööstuse valdkondades. Kuigi vaba ja open source tarkvara on tarkvaratööstust põhjalikult raputanud

IT juhtimine ja riskihaldus

Dave Cutler on Ameerika arvuti arhitekt ja tarkvarainsener, kes on andnud suure panuse arvutiteaduse valdkonda. 1988. aastal liitus Cutler Microsoftiga, et juhtida personaalarvutite kaasaskantava operatsioonisüsteemi väljatöötamist, mis võiks töötada paljude erinevate arvutiarhitektuuridega.  Windows NT peaarhitekt Dave Cutler oli suur eeskuju kõigile oma tiimi liikmetele. Ta töötas kontoris kella kuuest hommikul hiliste öötundideni peaaegu 7 päeva nädalas. Kõik tema alluvuses töötavad insenerid tundsid tema mõju ning olid sunnitud sama tegema. Töötajad on ka hiljem kommenteerinud, kuidas nad ülemust Cutlerit kartsid, eriti siis kui nad polnud oma tööga hakkama saanud. Oma meeskonna poolt nii imetletud kui ka kardetud. Cutler ei lasknud kellelgi oma ideede elluviimist takistada ning sattus sageli teravatesse konfliktidesse oma programmeerijate, Microsofti kõrgema juhtkonna ja isegi Bill Gatesi endaga. (Codinghorror, 2014)                                 (Wikipedia, 2008) Üldiselt peeta

IT proff...?

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kindlasti kõige turvalisem tee, kuidas saada töö IT maastikul. Kõrgkoolidiplom näitab, et diplomand on stressitaluv ja võimeline tähtaegadest kinni pidama. Need on kaks elementi, mida iga tööpakkuja kandidaadi juures otsib. Klassikalistes kõrgkoolides võetakse läbi tervet materjali palju põhjalikumalt ja suuremas mahus kui kutsekõrgkoolis. See tagab, et lõpetajal on kooli lõpetamisel rohkem variante tööd valida kui näiteks kutsekõrgkoolidiplomi omanikul, kes peamiselt spetsialiseerus kitsale oskuste valikule. Kõrgkooli IT õppekavad sisaldavad lisaks ka aineid, mis pole otseselt programmeerimisega seotud, kuid mida on kasulik osata. Sealt leiab ained, mis räägivad IT ajaloost, kirjeldavad protsessori ehitust või arendavad eneseväljendamisoskust. Kuigi IT valdkonna töökohale kandideerimisel loevad kõige rohkem inimese vahetud oskused, on kõrgkoolidiplom kindlasti suur pluss.  Kutsekõrgkoolidiplom on suuresti keskendunud ainult “olulisele” osale õpitavast v

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega kui Naat