IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kaks traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund Traditsiooniliselt peetakse meediakanaliteks trükimeediat, raadiot ja televisiooni. Kõik traditsioonilised meediakanalid ja väljaanded, millel on uue meedia väljund, näevad seal välja niipalju atraktiivsemad ja kättesaadavamad, et algse meediavormi kadumine tundub ainult aja küsimus. Tuhat aastat tagasi kogunes muistne eestlane oma perega lõkke ümber asjadest rääkima. Mõisate ajal kogunes natuke uuem eestlane sama jutu ajamiseks külakõrtsi. 50 aastat tagasi oli enamuse kodude sotsiaalne fookus televiisor elutoas, kus koos perega saateid jälgiti. Kanaleid oli vähe aga igal kanalil oli väga palju vaatajaid. Tänapäeval on vastupidi - kanaleid on palju aga mõnel neist vaatajaid ainult käputäis. Igaüks võib vaadata mida iganes, kus iganes ja millal iganes. Kõik on on-demand . Üks populaarsemaid saatevorme on podcast ehk taskuhääling. Sisuliselt on see asendanud raadios toimuvad jutusaated. Oluline vahe podc

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul  Üks suurimaid murranguid veebi arengus on programmeerimiskeel JavaScript. Enne JavaScripti olid veebilehed tuimad, staatilise tekstiga. Need olid tavaliselt tüüpilised kodulehed või teadusartiklid, kus inimesed rääkisid, mis nad teevad ja kus nad käivad. Selliseid lehti kohtab tänapäeval väga harva ja neis navigeerimine on harjumatu.  JavaScript tegi võimalikuks interaktsiooni, graafika ja dünaamilised veebilehed. Tänu JavaScriptile saab veebilehe sisu muutuda lennult vastavalt tehtud klikkidele. See muutis võimalikuks miljonite veebirakenduste loomise, alates internetipankadest, e-poodidest ja uudisteportaalidest kuni kõikvõimalike sotsiaalmeedia rakendusteni. Kogu selle funktsionaalsuse tagab see, et kõik brauserite tootjad hakkasid kohe JavaScripti toetama. Kuna iga veebilehe autor võib rahulikult eeldada, et JavaScriptis loodud kood jookseb iga kasutaja arvutis ühtemoodi, annab see veebiarendajatele võimaluse lisada oma veebileht