IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kindlasti kõige turvalisem tee, kuidas saada töö IT maastikul. Kõrgkoolidiplom näitab, et diplomand on stressitaluv ja võimeline tähtaegadest kinni pidama. Need on kaks elementi, mida iga tööpakkuja kandidaadi juures otsib. Klassikalistes kõrgkoolides võetakse läbi tervet materjali palju põhjalikumalt ja suuremas mahus kui kutsekõrgkoolis. See tagab, et lõpetajal on kooli lõpetamisel rohkem variante tööd valida kui näiteks kutsekõrgkoolidiplomi omanikul, kes peamiselt spetsialiseerus kitsale oskuste valikule. Kõrgkooli IT õppekavad sisaldavad lisaks ka aineid, mis pole otseselt programmeerimisega seotud, kuid mida on kasulik osata. Sealt leiab ained, mis räägivad IT ajaloost, kirjeldavad protsessori ehitust või arendavad eneseväljendamisoskust. Kuigi IT valdkonna töökohale kandideerimisel loevad kõige rohkem inimese vahetud oskused, on kõrgkoolidiplom kindlasti suur pluss.  Kutsekõrgkoolidiplom on suuresti keskendunud ainult “olulisele” osale õpitavast v

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega kui Naat

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav copyr

Virginia Shea esimene käsk “Ole inimene” tuletas mulle meelde ütluse “internet ei unusta”. Tänapäeval on saanud see tõelisemaks kui eales varem. Iga samm ja kommentaar jätab maha digitaalse jalajälje. Digitaalsed jalajäljed jagunevad kaheks - passiivsed ja aktiivsed. Aktiivne digitaalne jalajälg on isiku enda poolt jagatud informatsioon või kommentaar internetis. Seda informatsiooni on võimalik üles leida veel aastate pärast. Salvestusmaht on tänapäeval piiramatu ja äärmiselt odav, mitte midagi ei visata minema. Aeg on toonud kaasa ka nähtuse cancel culture. Sisuliselt tähendab see mõne isiku boikoteerimist, kes leitakse olevat käitunud või rääkinud hetkel populaarsete või levinud trendide ja arvamustega vastuolus olevalt. Cancel culture ohvriteks sattuvad enamasti kuulsused ja teised tähelepanu keskmes olevad persoonid, kes on öelnud midagi mõtlematut, vastuolulist või äärmuslikku, ehk siis jätnud maha negatiivse digitaalse jalajälje. Passiivne digitaalne jalajälg on kasutaja teadmata

Roheline mõtteviis võtab kogu maailmas tuure üles. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suur eduplaan on luua Eestist maailma kõige rohelisem digiriik ja see on üksikasjalikult kirjeldatud arengukavas “Eesti digiühiskond 2030”. Allpoololev ei ole selle dokumendi analüüs, vaid lihtsad mõned mõtted, mis lugedes tekkisid. Rohelisus aitab võidelda ühe inimkonna suurima probleemi vastu - globaalne soojenemine. Iga aasta paiskab inimene meeletus koguses heitgaase atmosfääri. Kui ökonoomiline kasv ja heited samamoodi jätkuvad, heidab inimene aastaks 2030 taevasse juba 62 gigatonni kasvuhoonegaase. Rohelisus aitaks seda mingil määral peatada. Euroopa komitee loodab uuendada seadusi ja panna piirid nii, et suudaksime saavutada roheluse ja digitaalsed eesmärgid. Üks nendest on näiteks suurte andmekeskuste muutmine kliimaneutraalseks. Eesti on teinud juba palju, et olla rohkem digiriigi moodi: vähendanud paberkandjate kasutamist, muutnud palju haldusprotsesse digitaalseks jne. See on selle