Otse põhisisu juurde

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla

60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks?

Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa ilma, et keegi oleks neile maksnud. See tundus nagu võitlus “suure vennaga”. Nii sündis Linux.

Tänaseks on Linux domineeriv serverite operatsioonisüsteem. Hinnanguliselt 90% pilveservereid jooksutab Linuxit. Reddit portaalis r/unixporn jagavad fanaatikud pilte oma UNIXi konfiguratsioonidest ja ekraanitaustatest, mattes sellesse tohutult aega. Ja ilmselt on vähe kodusid, kus ei oleks ühtegi Linuxi “arvutit” - enamik tänapäeva televiisoreid kasutab Linuxit ja enamus mobiiltelefone Androidi - aga Android baseerub samuti Linuxi kerneril.




Teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud

“Cobol on surnud”... “Viimane Coboli programeerija saadeti pensionile juba aastaid tagasi”... “Tänapäevased programmeerimiskeeled on Coboli täielikult asendanud”... Aga kas ikka on? Tegelikult on see tõest kaugel. Infotehnoloogia värbamisagentuurid väidavad, et nõudlus Coboli programmeerijate järele aina kasvab ja on suurem kui eales varem. COVID epideemia ajal vajas Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium uuendusi haigustoetuste ja -maksete süsteemile, mis oli aastakümneid vana, ja selleks prooviti juba pensionil olevaid Coboli spetsialiste tööle tagasi meelitada. Massiivsed Coboli rakendused on kasutusel enamus maailma suurimates finantsasutustes ja oleks ülimalt riskatne hakata neid mõnes teises keeles ümber kirjutama. Väidetavalt on 95% kõigist maailmas toimuvatest ATM tehingutest ühel või teisel moel protsessitud mõne Coboli rakenduse poolt. Hinnanguliselt on maailmas käigus umbes 800 miljardit Coboli koodirida - mida on rohkem kui üheski teises keeles. Seega Cobol ei ole kaugeltki surnud, pigem vastupidi.






Allikad:

https://www.rackspace.com/en-gb/blog/realising-the-value-of-cloud-computing-with-linux

https://www.bmc.com/blogs/cobol-trends/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav ...

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suu...