Otse põhisisu juurde

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla

60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks?

Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa ilma, et keegi oleks neile maksnud. See tundus nagu võitlus “suure vennaga”. Nii sündis Linux.

Tänaseks on Linux domineeriv serverite operatsioonisüsteem. Hinnanguliselt 90% pilveservereid jooksutab Linuxit. Reddit portaalis r/unixporn jagavad fanaatikud pilte oma UNIXi konfiguratsioonidest ja ekraanitaustatest, mattes sellesse tohutult aega. Ja ilmselt on vähe kodusid, kus ei oleks ühtegi Linuxi “arvutit” - enamik tänapäeva televiisoreid kasutab Linuxit ja enamus mobiiltelefone Androidi - aga Android baseerub samuti Linuxi kerneril.




Teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud

“Cobol on surnud”... “Viimane Coboli programeerija saadeti pensionile juba aastaid tagasi”... “Tänapäevased programmeerimiskeeled on Coboli täielikult asendanud”... Aga kas ikka on? Tegelikult on see tõest kaugel. Infotehnoloogia värbamisagentuurid väidavad, et nõudlus Coboli programmeerijate järele aina kasvab ja on suurem kui eales varem. COVID epideemia ajal vajas Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium uuendusi haigustoetuste ja -maksete süsteemile, mis oli aastakümneid vana, ja selleks prooviti juba pensionil olevaid Coboli spetsialiste tööle tagasi meelitada. Massiivsed Coboli rakendused on kasutusel enamus maailma suurimates finantsasutustes ja oleks ülimalt riskatne hakata neid mõnes teises keeles ümber kirjutama. Väidetavalt on 95% kõigist maailmas toimuvatest ATM tehingutest ühel või teisel moel protsessitud mõne Coboli rakenduse poolt. Hinnanguliselt on maailmas käigus umbes 800 miljardit Coboli koodirida - mida on rohkem kui üheski teises keeles. Seega Cobol ei ole kaugeltki surnud, pigem vastupidi.






Allikad:

https://www.rackspace.com/en-gb/blog/realising-the-value-of-cloud-computing-with-linux

https://www.bmc.com/blogs/cobol-trends/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglen tegi oma artiklis “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” mitmeid ennustusi vaba tarkvara ja autoriõiguste tuleviku kohta. Selle artikli läbiv mõte on see, et tulevikus vaba tarkvara domineerib ja võtab üle kogu tarkvara sfääri ja tasuline- ja kommertstarkvara jäävad selles konkurentsis kaotajaks. Autoriõigus kui niisugune kaotab Mogleni arvates tähenduse, mõtte ja rolli. Kas Mogleni ennustused on artikli ilmumisest 20 aastaga täppi läinud?  Jah ja ei. Ühest küljest on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine paljudes valdkondades väga laialt levinud ja aktsepteeritud. Üha enam on hakatud tunnistama avatud lähtekoodiga litsentsimise ja koostöö tähtsust tarkvara ja tehnoloogia arendamisel. Teisest küljest ei ole autoriõiguste seadused kadunud ega juurteni muutnud, nagu Moglen ennustas. Patenteeritud tarkvara domineerib jätkuvalt paljudes tarkvaratööstuse valdkondades. Kuigi vaba ja open source tarkvara on tarkvaratööstust põhjalikult raput...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Iga inimese jaoks on kaks asja, mis on talle elus vältimatud ja väga olulised: need on tema raha ja tema tervis. Järgnevalt räägin kahest veebilehest, üks neist saab oma ülesandega hakkama väga hästi ja teine üldse mitte. Hea ja intuitiivne navigatsioon tähendab seda, et sait käitub täpselt niiviisi, nagu sulle tundub, et peaks. Kasutajat ei sunnita mõtlema, kus või kuidas. Hästi toimiv kasutajaliides ei nõua tähelepanu, vaid toimetab vaikselt ja märkamatult tagaplaanil, seetõttu on tema kohta vähe rääkida. Paypali kujundus ja liides on intuitiivne. Lehe välimus on puhas ja lakooniline, mis võimaldab kasutajal kiiresti navigeerida ning vajalikku sooritada. Paypali veebisait on optimeeritud ka mobiilseadmete jaoks, mis annab võimaluse ka väikesele ekraanile kõik vajalik ära mahutada. Kõige selle juures suudab leht teenindada kümneid miljoneid kasutajaid päevas. Sellega ongi kõik öeldud. Digilugu veebilehe kasutatavus on üks halvimaid, mida olen näinud. Lehe navigatsioon on täiest...