Otse põhisisu juurde

Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 

Üks suurimaid murranguid veebi arengus on programmeerimiskeel JavaScript. Enne JavaScripti olid veebilehed tuimad, staatilise tekstiga. Need olid tavaliselt tüüpilised kodulehed või teadusartiklid, kus inimesed rääkisid, mis nad teevad ja kus nad käivad. Selliseid lehti kohtab tänapäeval väga harva ja neis navigeerimine on harjumatu. 

JavaScript tegi võimalikuks interaktsiooni, graafika ja dünaamilised veebilehed. Tänu JavaScriptile saab veebilehe sisu muutuda lennult vastavalt tehtud klikkidele. See muutis võimalikuks miljonite veebirakenduste loomise, alates internetipankadest, e-poodidest ja uudisteportaalidest kuni kõikvõimalike sotsiaalmeedia rakendusteni. Kogu selle funktsionaalsuse tagab see, et kõik brauserite tootjad hakkasid kohe JavaScripti toetama. Kuna iga veebilehe autor võib rahulikult eeldada, et JavaScriptis loodud kood jookseb iga kasutaja arvutis ühtemoodi, annab see veebiarendajatele võimaluse lisada oma veebilehtedele kõik seda, ilma milleta me tänapäeval normaalset saiti ette ei kujutaks.

Kogu interaktsiooni ja graafikaga seonduvalt on arenenud välja ulmelised veebikujundamise tööriistad nagu Figma või Adobe XD, mis töötavad otse brauseris. Samuti töötavad otse brauseris CAD’i, elektroonikadisaini, programmeerimise vahendid, mis kõik toimub tänu JavaScriptile ja mis varem ei tundnud isegi mõeldav.

Autor: Material-IU









Üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi 

Aastal 2011 lõi firma Google esimesed nutiprillid - Google Glass. Prillid, millel on väike ekraan, kus saab kuvada kellaaega, lennuplaane, ilma või sõidujuhiseid. Prillidega saab nii pildistada kui ka filmida tänu sisseehitatud 5 megapikslilisele kaamerale. Google Glass esimene prototüüp “Glass Explorers” ilmus lettidele 15. aprillil 2013. Hinnaks oli 1500 dollarit, mis nii kõrgtehnoloogilise seadme kohta ei tundugi liiga kallis. 

“Glass Explorers” sai tänu oma unikaalsusele suure tähelepanu osaliseks. Paraku ei olnud kogu tähelepanu positiivne. Nende prillide coolness factor oli minu jaoks vastupandamatu. Mäletan, et mõtlesin lapsena: vaade läbi prillide on sarnane sellega, mida Tony Stark oma Iron Mani kiivriga nägi. Prillid said palju kriitikat oma esteetilise väljanägemise pärast. Hoiatati: prille kandes inimese tähelepanu hajub ja on suur oht sattuda liiklusõnnetusse. Meedikud olid väga skeptilised selles, kuidas taoline lisakoormus nägemismeele organitele võib meie niigi ülekoormatud ajutegevuse lühisesse viia. Päeva lõpuks oli toote üldine funktsionaalsus ja praktilisus küsitav, sest need prillid ei lahendaks ühtegi kasutaja tegelikku vajadust. Kardan, et lapsepõlve vaimustusest ei piisa, et osta neid prille täna.

Autor: Den Shewan

Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" 

NFT on nähtus, mille puhul tahaks küsida "Mis inimeste peas küll toimub?". Pealkirja lugedes tuleb esimesena pähe digitaalne kogumisobjekt plokiahelas (non-fungible token). NFT on justkui päriselu objekt: muusikapala, kunstiteos või mõni arvutimängu artefakt. Neid saab osta, müüa või ise teha. NFT hakkas populaarsust koguma aastal 2017 ning jaanuaris 2022 jõudis see hullus haripunkti. Populaarsust ei jätkunud paraku kauaks, sest juba sama aasta septembris oli NFT kauplemise maht langenud 97% võrra, võrreldes aasta algusega. 

Populaarsuse põhjuseks on kergelt teenitud vaba raha olemasolu, millele tahetakse leida kõrget investeerimise tegurid. Värvilised multikategelased ei paku lahendusi eksisteerivatele probleemidele. Algselt argumenteeriti, et NFT annab artistidele võimaluse müüa oma töid ilma, et teised selle pealt teeniksid. NFT puhul ei ole väärtuseks mitte teos ise, vaid selle omamine. Enamusel NFT projektidel puudub väärtus või eesmärk ning need ebaõnnestuvad juba käivitamisel. Järsk populaarsus on sageli lihtsalt kiire viis võtta investorilt raha ja selles mõttes on NFT ja internetipettuse vahe õhkõrn.

Autor: Bored Ape Yacht Club





Kasutatud allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Glass

https://www.acty.com/blog/industrial-smart-glasses-what-are-they-and-how-do-they-work/

https://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398

https://artsandculture.google.com/story/ogVR4WcKh7UBIQ

https://petapixel.com/2022/09/30/nft-trading-volume-has-fallen-97-since-the-beginning-of-the-year/

https://mycodebit.com/why-nft-projects-fail-how-avoid-failed-nft-projects/

https://insidetelecom.com/why-do-so-many-nft-projects-fail/

https://www.forbes.com/advisor/in/investing/cryptocurrency/what-is-an-nft-how-do-nfts-work/

https://www.linkedin.com/pulse/why-nft-projects-fail-rinor-restelica/

https://hackr.io/blog/javascript-ui-library

https://www.wordstream.com/blog/ws/2014/05/21/google-glass-sweepstakes

https://www.forbes.com/advisor/in/investing/cryptocurrency/what-is-an-nft-how-do-nfts-work/


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav ...

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suu...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i...