Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega. 

Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel.

Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav copyright kahjustaks loomingulist maailma, võimaldades artistidel pidevalt üksteiselt maha teha, mille tulemusel tekiks vähem originaalset loomet.


Patendid vajavad muutust. Mõnedes tööstusharudes on need äärmiselt vajalikud, aga enamikes mitte. Patendid annavad patendiomanikele ainuõiguse takistada teisi patenteeritud leiutist äriliselt või rahaeesmärgil kasutamast. Sisuliselt ei tohi ilma patendiomaniku nõusolekuta toodet või teenust äriliselt valmistada, kasutada, levitada ega müüa teised peale patendiomaniku. Kuigi patendid eemaldavad igasuguse üksteise pealt kopeerimise ja annavad loojale suurema usaldusväärsuse ja tähelepanu, kaasneb nendega palju negatiivset.

Patendidega on nii ja naa. Niipea kui mängus on raha, ilmuvad välja parasiidid, kelleks antud juhul on patenditrollid. Patenditroll on keegi, kes omandab patente eesmärgiga kaevata teisi ettevõtteid kohtusse kasumi ja koknkurentsi summutamiseks. Tänu sellele jääb tihti mõni hea idee või tehnoloogia turule tulemata. Noortel üksiküritajatel pole tihti raha, et patente soetada. Lisaks pole kunagi garanteeritud, et patenteeritud idee toob rohkem kasumit, kui patent ise maksis. 

Patentidest on kerge kõrvale hiilida. Esitatakse patente sarnastele ideedele, mis toob kaasa vaidluse, kas ikka on tegemist sama ideega. Tihti viivad sellised olukorrad kohtuvaidlusteni, mis on aeganõudvad ja kulukad ja millest saavad kasu eelkõige juristid. Samal ajal kui see kõik toimub ei tea kumbki firma, kas tasub üldse toodet edasi arendada.

Seega vajab kogu patendindus suurt reformi. Ilma patentideta ei ole andekatel ja leidlikel võimalust oma ideid järeletegijate eest kaitsta. Teisest küljest toob arendusprotsesside kiirus ja toodete elutsükli drastiline lühenemine kaasa toob kaasa vajaduse vähenemise kaitsta ideid juriidiliste vahenditega. Pigem kehtib siin looduslik valik ja printsiip “tugevam jääb ellu”.



T. A. Edison, 1890



Allikad:

https://lickd.co/blog/music-licensing/avoid-copyright-youtube

https://support.google.com/youtube/answer/2797370?hl=en

https://understandingdata.com/posts/what-is-a-digital-fingerprint/

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

https://www.investopedia.com/terms/p/patent-troll.asp

https://www.nibusinessinfo.co.uk/content/advantages-and-disadvantages-getting-patent

https://www.forbes.com/sites/stephenkey/2017/11/13/in-todays-market-do-patents-even-matter/?sh=3ff1561656f3

https://www.txpatentattorney.com/blog/why-patents-are-useless/

https://www.upcounsel.com/advantages-and-disadvantages-of-patents


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suu...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i...