Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega. 

Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel.

Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav copyright kahjustaks loomingulist maailma, võimaldades artistidel pidevalt üksteiselt maha teha, mille tulemusel tekiks vähem originaalset loomet.


Patendid vajavad muutust. Mõnedes tööstusharudes on need äärmiselt vajalikud, aga enamikes mitte. Patendid annavad patendiomanikele ainuõiguse takistada teisi patenteeritud leiutist äriliselt või rahaeesmärgil kasutamast. Sisuliselt ei tohi ilma patendiomaniku nõusolekuta toodet või teenust äriliselt valmistada, kasutada, levitada ega müüa teised peale patendiomaniku. Kuigi patendid eemaldavad igasuguse üksteise pealt kopeerimise ja annavad loojale suurema usaldusväärsuse ja tähelepanu, kaasneb nendega palju negatiivset.

Patendidega on nii ja naa. Niipea kui mängus on raha, ilmuvad välja parasiidid, kelleks antud juhul on patenditrollid. Patenditroll on keegi, kes omandab patente eesmärgiga kaevata teisi ettevõtteid kohtusse kasumi ja koknkurentsi summutamiseks. Tänu sellele jääb tihti mõni hea idee või tehnoloogia turule tulemata. Noortel üksiküritajatel pole tihti raha, et patente soetada. Lisaks pole kunagi garanteeritud, et patenteeritud idee toob rohkem kasumit, kui patent ise maksis. 

Patentidest on kerge kõrvale hiilida. Esitatakse patente sarnastele ideedele, mis toob kaasa vaidluse, kas ikka on tegemist sama ideega. Tihti viivad sellised olukorrad kohtuvaidlusteni, mis on aeganõudvad ja kulukad ja millest saavad kasu eelkõige juristid. Samal ajal kui see kõik toimub ei tea kumbki firma, kas tasub üldse toodet edasi arendada.

Seega vajab kogu patendindus suurt reformi. Ilma patentideta ei ole andekatel ja leidlikel võimalust oma ideid järeletegijate eest kaitsta. Teisest küljest toob arendusprotsesside kiirus ja toodete elutsükli drastiline lühenemine kaasa toob kaasa vajaduse vähenemise kaitsta ideid juriidiliste vahenditega. Pigem kehtib siin looduslik valik ja printsiip “tugevam jääb ellu”.



T. A. Edison, 1890



Allikad:

https://lickd.co/blog/music-licensing/avoid-copyright-youtube

https://support.google.com/youtube/answer/2797370?hl=en

https://understandingdata.com/posts/what-is-a-digital-fingerprint/

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

https://www.investopedia.com/terms/p/patent-troll.asp

https://www.nibusinessinfo.co.uk/content/advantages-and-disadvantages-getting-patent

https://www.forbes.com/sites/stephenkey/2017/11/13/in-todays-market-do-patents-even-matter/?sh=3ff1561656f3

https://www.txpatentattorney.com/blog/why-patents-are-useless/

https://www.upcounsel.com/advantages-and-disadvantages-of-patents


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Iga inimese jaoks on kaks asja, mis on talle elus vältimatud ja väga olulised: need on tema raha ja tema tervis. Järgnevalt räägin kahest veebilehest, üks neist saab oma ülesandega hakkama väga hästi ja teine üldse mitte. Hea ja intuitiivne navigatsioon tähendab seda, et sait käitub täpselt niiviisi, nagu sulle tundub, et peaks. Kasutajat ei sunnita mõtlema, kus või kuidas. Hästi toimiv kasutajaliides ei nõua tähelepanu, vaid toimetab vaikselt ja märkamatult tagaplaanil, seetõttu on tema kohta vähe rääkida. Paypali kujundus ja liides on intuitiivne. Lehe välimus on puhas ja lakooniline, mis võimaldab kasutajal kiiresti navigeerida ning vajalikku sooritada. Paypali veebisait on optimeeritud ka mobiilseadmete jaoks, mis annab võimaluse ka väikesele ekraanile kõik vajalik ära mahutada. Kõige selle juures suudab leht teenindada kümneid miljoneid kasutajaid päevas. Sellega ongi kõik öeldud. Digilugu veebilehe kasutatavus on üks halvimaid, mida olen näinud. Lehe navigatsioon on täiest...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglen tegi oma artiklis “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” mitmeid ennustusi vaba tarkvara ja autoriõiguste tuleviku kohta. Selle artikli läbiv mõte on see, et tulevikus vaba tarkvara domineerib ja võtab üle kogu tarkvara sfääri ja tasuline- ja kommertstarkvara jäävad selles konkurentsis kaotajaks. Autoriõigus kui niisugune kaotab Mogleni arvates tähenduse, mõtte ja rolli. Kas Mogleni ennustused on artikli ilmumisest 20 aastaga täppi läinud?  Jah ja ei. Ühest küljest on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine paljudes valdkondades väga laialt levinud ja aktsepteeritud. Üha enam on hakatud tunnistama avatud lähtekoodiga litsentsimise ja koostöö tähtsust tarkvara ja tehnoloogia arendamisel. Teisest küljest ei ole autoriõiguste seadused kadunud ega juurteni muutnud, nagu Moglen ennustas. Patenteeritud tarkvara domineerib jätkuvalt paljudes tarkvaratööstuse valdkondades. Kuigi vaba ja open source tarkvara on tarkvaratööstust põhjalikult raput...