Roheline mõtteviis võtab kogu maailmas tuure üles. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suur eduplaan on luua Eestist maailma kõige rohelisem digiriik ja see on üksikasjalikult kirjeldatud arengukavas “Eesti digiühiskond 2030”. Allpoololev ei ole selle dokumendi analüüs, vaid lihtsad mõned mõtted, mis lugedes tekkisid.
Rohelisus aitab võidelda ühe inimkonna suurima probleemi vastu - globaalne soojenemine. Iga aasta paiskab inimene meeletus koguses heitgaase atmosfääri. Kui ökonoomiline kasv ja heited samamoodi jätkuvad, heidab inimene aastaks 2030 taevasse juba 62 gigatonni kasvuhoonegaase. Rohelisus aitaks seda mingil määral peatada. Euroopa komitee loodab uuendada seadusi ja panna piirid nii, et suudaksime saavutada roheluse ja digitaalsed eesmärgid. Üks nendest on näiteks suurte andmekeskuste muutmine kliimaneutraalseks. Eesti on teinud juba palju, et olla rohkem digiriigi moodi: vähendanud paberkandjate kasutamist, muutnud palju haldusprotsesse digitaalseks jne. See on selle arengukava suurim tugevus.
Mõistagi on rohepöördel ka oma nõrkused. Tasuta lõunaid ei ole, ehk siis kõik roheline on alati kallis ja selle hinnavahe peab kinni maksma tavakodanik. Rohelise mõtteviisiga kaasneb ka terve rida ohtusid. Üks oluline osa rohelisest mõtlemisest on asendada traditsiooniline elektrienergia päikeseenergia põhisega. Päikesepaneelide tootmine on kallis ja umbes 75% fotogalvaanilisi mooduleid toodetakse täna Hiinas. Kui Eesti läheks üle päikeseenergiale tähendaks see, et oleksime energia osas täielikus sõltuvuses Hiinast. Mida see tähendaks meile poliitiliselt ja riiklikult on raske prognoosida aga midagi head see kaasa ei tooks. Samuti on väga palju avaldatud kahtlusi paneelide endi tootmise ja utiliseerimise keskkonnaohutuse kohta.
Käesoleva arengukava autorid näevad kliima- ja keskkonnahoidlikkusest lähtuva digiriigi poole liikumises oma plaani poolt pakutavat suurimat võimalust. Dokumendis ongi andud selge juhis: “Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge”.
Allikad:
https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/european-green-digital-coalitio
https://www.brookings.edu/blog/future-development/2022/11/29/tracking-emissions-by-country-and-sector/
https://www.statista.com/statistics/668749/regional-distribution-of-solar-pv-module-manufacturing/https://www.flickr.com/photos/carlozartz
x
Kommentaarid
Postita kommentaar