Otse põhisisu juurde

Teistmoodi IT

Tehnoloogia on muutunud tavaks. Pea igal inimesel on ligipääs arvutile ja, mis veel tähtsam, internetile. Internet on muutnud obsessiooniks, sõltuvuseks, ja seda ka puuetega inimeste jaoks. Tehnoloogia peab olema ühtemoodi kättesaadav kõigile, puuetega inimesed kaasa arvatud. 

Seda ühest küljest. Inimesed ei ole ise omale puuet valinud. Ühiskond on tasakaalus ja õiglane siis, kui kõik selle liikmed saavad hüvesid kasutada ühtemoodi. Selles mõttes ei ole arvuti näol tegemist lihtsalt ühe tehnoloogilise “vidinaga”, vaid meie igapäevaelu lahutamatu osaga. See ei ole nice to have - paljusid sotsiaal- ja kommertsteenuseid ei olegi võimalik teistmoodi kasutada, isegi paljud riigiteenused ei ole puuetega inimesele teistmoodi kättesaadavad. Arvan, et selleks vajalike vahendite kättesaadavuse eest peaks vastutama sotsiaalministeerium, sest nende vastutusala on ühiskond tervikuna, eriti just kõige nõrgemad. 

Paraku tuleb see millegi arvelt ja riigi rahalised vahendid ja kulutused on alati piiratud, eriti praeguses olukorras, kus kaitsekulutused on hüppeliselt kasvanud. Seega väga valus küsimus. Näiteks Rootsis on vastavad programmid olemas nii riiklikus sektoris kui ka eraettevõtluses (telekommunikatsioonisektor). Rootsi Posti ja Telekommunikatsiooni Amet investeerib tugevalt innovatsiooni. Rootsil on pikk uuenduste ja tehniliste täiustuste väljatöötamise ajalugu. Seda saavutatakse koostööprojektide ja arendustööde, ja ka teenustele lihtsustatud ligipääsude loomisega.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega kui Naat

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea esimene käsk “Ole inimene” tuletas mulle meelde ütluse “internet ei unusta”. Tänapäeval on saanud see tõelisemaks kui eales varem. Iga samm ja kommentaar jätab maha digitaalse jalajälje. Digitaalsed jalajäljed jagunevad kaheks - passiivsed ja aktiivsed. Aktiivne digitaalne jalajälg on isiku enda poolt jagatud informatsioon või kommentaar internetis. Seda informatsiooni on võimalik üles leida veel aastate pärast. Salvestusmaht on tänapäeval piiramatu ja äärmiselt odav, mitte midagi ei visata minema. Aeg on toonud kaasa ka nähtuse cancel culture. Sisuliselt tähendab see mõne isiku boikoteerimist, kes leitakse olevat käitunud või rääkinud hetkel populaarsete või levinud trendide ja arvamustega vastuolus olevalt. Cancel culture ohvriteks sattuvad enamasti kuulsused ja teised tähelepanu keskmes olevad persoonid, kes on öelnud midagi mõtlematut, vastuolulist või äärmuslikku, ehk siis jätnud maha negatiivse digitaalse jalajälje. Passiivne digitaalne jalajälg on kasutaja teadmata