Otse põhisisu juurde

Teistmoodi IT

Tehnoloogia on muutunud tavaks. Pea igal inimesel on ligipääs arvutile ja, mis veel tähtsam, internetile. Internet on muutnud obsessiooniks, sõltuvuseks, ja seda ka puuetega inimeste jaoks. Tehnoloogia peab olema ühtemoodi kättesaadav kõigile, puuetega inimesed kaasa arvatud. 

Seda ühest küljest. Inimesed ei ole ise omale puuet valinud. Ühiskond on tasakaalus ja õiglane siis, kui kõik selle liikmed saavad hüvesid kasutada ühtemoodi. Selles mõttes ei ole arvuti näol tegemist lihtsalt ühe tehnoloogilise “vidinaga”, vaid meie igapäevaelu lahutamatu osaga. See ei ole nice to have - paljusid sotsiaal- ja kommertsteenuseid ei olegi võimalik teistmoodi kasutada, isegi paljud riigiteenused ei ole puuetega inimesele teistmoodi kättesaadavad. Arvan, et selleks vajalike vahendite kättesaadavuse eest peaks vastutama sotsiaalministeerium, sest nende vastutusala on ühiskond tervikuna, eriti just kõige nõrgemad. 

Paraku tuleb see millegi arvelt ja riigi rahalised vahendid ja kulutused on alati piiratud, eriti praeguses olukorras, kus kaitsekulutused on hüppeliselt kasvanud. Seega väga valus küsimus. Näiteks Rootsis on vastavad programmid olemas nii riiklikus sektoris kui ka eraettevõtluses (telekommunikatsioonisektor). Rootsi Posti ja Telekommunikatsiooni Amet investeerib tugevalt innovatsiooni. Rootsil on pikk uuenduste ja tehniliste täiustuste väljatöötamise ajalugu. Seda saavutatakse koostööprojektide ja arendustööde, ja ka teenustele lihtsustatud ligipääsude loomisega.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav ...

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suu...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i...