Otse põhisisu juurde

IT proff...?

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kindlasti kõige turvalisem tee, kuidas saada töö IT maastikul. Kõrgkoolidiplom näitab, et diplomand on stressitaluv ja võimeline tähtaegadest kinni pidama. Need on kaks elementi, mida iga tööpakkuja kandidaadi juures otsib. Klassikalistes kõrgkoolides võetakse läbi tervet materjali palju põhjalikumalt ja suuremas mahus kui kutsekõrgkoolis. See tagab, et lõpetajal on kooli lõpetamisel rohkem variante tööd valida kui näiteks kutsekõrgkoolidiplomi omanikul, kes peamiselt spetsialiseerus kitsale oskuste valikule. Kõrgkooli IT õppekavad sisaldavad lisaks ka aineid, mis pole otseselt programmeerimisega seotud, kuid mida on kasulik osata. Sealt leiab ained, mis räägivad IT ajaloost, kirjeldavad protsessori ehitust või arendavad eneseväljendamisoskust. Kuigi IT valdkonna töökohale kandideerimisel loevad kõige rohkem inimese vahetud oskused, on kõrgkoolidiplom kindlasti suur pluss. 

Kutsekõrgkoolidiplom on suuresti keskendunud ainult “olulisele” osale õpitavast valdkonnast. IT puhul õpitakse põhiliselt koodi kirjutama ning kõrvale jäävad teadmised ärindusest, analüütikast, süsteemidest ja paljust muust. Kutsediplomiga on valikud tööturul palju kitsamad aga alati on võimalus oma teadmisi laiendada. Päeva lõpuks ei võeta inimest tööle mitte sertifikaadi, vaid tema oskuste pärast. Aina rohkem olen märganud kursusel vanemaid tudengeid, kes juba ammu IT alal töötavad ning on eelnevalt kutsekooli lõpetanud, kuid tahavad lisaks tegelikele oskustele ka bakat, et oma võimalusi avardada.

                             (Classcentral.com, 2022)
Erialane kutsetunnistus materialiseerub erinevate erialaste sertifikaatidena. Need sertifikaadid on mõeldud IT-spetsialistide teadmiste ja oskuste kinnitamiseks konkreetsetes ja tihti väga kitsastes valdkondades. Sellised sertifikaate annavad harilikult välja suurfirmad, kes on ise mingi tarkvara või toote turustajad ja seetõttu on sellel sertifikaadil suur representatiivne väärtus. Oman ühte taolist sertifikaati UI/UX disaini alal. Sertifikaadi väljastaja Coursera väitel on selle sertifikaadiga võimalik kandideerida tööle Google’s UX disainerina, aga nad ei ole mulle veel sellist pakkumist teinud. Sertifikaatide saamine on aeganõudev protsess ning eksameid mitte sooritades võib see muutuda kulukaks. Lisaks tuleb sertifikaate tihti uuendada iga paari aasta tagant, mis tähendab, et raha tuleb aina juurde maksta.

Millal siis mida eelistada? Baka on safe bet - diplom on kogu eluks, ta ei kao kuskile ja garanteerib sulle alati võimaluse jalga ukse vahele saada. Kutsekõrgkoolidiplom sobib sellele, kes teab raud kindlalt, mida ta järgmised 40+ aastat kavatseb teha ja on ise motiveeritud pidevalt ennast täiendama. Kõikvõimalikud sertifikaadid on väga kõrge hetkeväärtusega, kui nad on nõutavad mingi konkreetse töökoha saamiseks, kuid kaotavad ajas kiiresti väärtuse ja terve elu nende peal liugu lasta ei saa.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav ...

Arendus- ja ärimudelid

Figma on pilvepõhine disaini- ja prototüüpimise tööriist, mida kasutatakse kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) kujundamiseks. Aastal 2013 tõi Figma turule oma tööriistast esimese beta versiooni, mis disainerite kommuunis kohe palju positiivset vastukaja sai. Olen ise Figma andunud kasutaja ja sellepärast puudutab Figma ümber toimuv saaga mind isiklikult ja pakub mulle erilist huvi.  Populaarsusele aitas kaasa Figma iteratiivne arendusmudel ja pühendumus kuulata oma kasutajate tagasisidet. Figma lõi eraldi foorumi, et kasutajatele rohkem häält anda ja tööriist nende tahtmiste järgi välja kujuneks. Agiilsus , visioon, reageerimine kasutajate soovidele ja noored, andekad arendajad võimaldasid suhtelist väikesel tiimil sooritada lühikese ajaga peadpööritava tähelennu turul, mis oli juba niigi toodetest küllastunud. Algusest peale on Figma pakkunud oma tootele freemium mudelit. See osutus üliedukaks, kuna enne tasulise versiooni ostmist meelitas tasuta versioon ligi väga suu...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i...