Otse põhisisu juurde

IT proff...?

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kindlasti kõige turvalisem tee, kuidas saada töö IT maastikul. Kõrgkoolidiplom näitab, et diplomand on stressitaluv ja võimeline tähtaegadest kinni pidama. Need on kaks elementi, mida iga tööpakkuja kandidaadi juures otsib. Klassikalistes kõrgkoolides võetakse läbi tervet materjali palju põhjalikumalt ja suuremas mahus kui kutsekõrgkoolis. See tagab, et lõpetajal on kooli lõpetamisel rohkem variante tööd valida kui näiteks kutsekõrgkoolidiplomi omanikul, kes peamiselt spetsialiseerus kitsale oskuste valikule. Kõrgkooli IT õppekavad sisaldavad lisaks ka aineid, mis pole otseselt programmeerimisega seotud, kuid mida on kasulik osata. Sealt leiab ained, mis räägivad IT ajaloost, kirjeldavad protsessori ehitust või arendavad eneseväljendamisoskust. Kuigi IT valdkonna töökohale kandideerimisel loevad kõige rohkem inimese vahetud oskused, on kõrgkoolidiplom kindlasti suur pluss. 

Kutsekõrgkoolidiplom on suuresti keskendunud ainult “olulisele” osale õpitavast valdkonnast. IT puhul õpitakse põhiliselt koodi kirjutama ning kõrvale jäävad teadmised ärindusest, analüütikast, süsteemidest ja paljust muust. Kutsediplomiga on valikud tööturul palju kitsamad aga alati on võimalus oma teadmisi laiendada. Päeva lõpuks ei võeta inimest tööle mitte sertifikaadi, vaid tema oskuste pärast. Aina rohkem olen märganud kursusel vanemaid tudengeid, kes juba ammu IT alal töötavad ning on eelnevalt kutsekooli lõpetanud, kuid tahavad lisaks tegelikele oskustele ka bakat, et oma võimalusi avardada.

                             (Classcentral.com, 2022)
Erialane kutsetunnistus materialiseerub erinevate erialaste sertifikaatidena. Need sertifikaadid on mõeldud IT-spetsialistide teadmiste ja oskuste kinnitamiseks konkreetsetes ja tihti väga kitsastes valdkondades. Sellised sertifikaate annavad harilikult välja suurfirmad, kes on ise mingi tarkvara või toote turustajad ja seetõttu on sellel sertifikaadil suur representatiivne väärtus. Oman ühte taolist sertifikaati UI/UX disaini alal. Sertifikaadi väljastaja Coursera väitel on selle sertifikaadiga võimalik kandideerida tööle Google’s UX disainerina, aga nad ei ole mulle veel sellist pakkumist teinud. Sertifikaatide saamine on aeganõudev protsess ning eksameid mitte sooritades võib see muutuda kulukaks. Lisaks tuleb sertifikaate tihti uuendada iga paari aasta tagant, mis tähendab, et raha tuleb aina juurde maksta.

Millal siis mida eelistada? Baka on safe bet - diplom on kogu eluks, ta ei kao kuskile ja garanteerib sulle alati võimaluse jalga ukse vahele saada. Kutsekõrgkoolidiplom sobib sellele, kes teab raud kindlalt, mida ta järgmised 40+ aastat kavatseb teha ja on ise motiveeritud pidevalt ennast täiendama. Kõikvõimalikud sertifikaadid on väga kõrge hetkeväärtusega, kui nad on nõutavad mingi konkreetse töökoha saamiseks, kuid kaotavad ajas kiiresti väärtuse ja terve elu nende peal liugu lasta ei saa.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Ärivaraline litsents on tasu toote või teenuse kasutusõiguse eest. Näiteks litsents, mida peaaegu iga arvutikasutaja omab on Microsoft Windowsi eest. Sellised litsensid kaitsevad tarkvarafirma omandit. EULA annab litsenseerijale võimaluse tarkvara kasutusele anda, ilma, et seda kasutajale müümata. See võimaldab paremini kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. EULA kokkulepped on suur hulk teksti, mille enamus kasutajaid jätab lugematta. Omast kogemusest tean, et kerin selle teksti kiiresti lõppu tarkvara kohe kasutama hakata. Seda laiskust on hakanud litsentsiandjad ära kasutama. Pikka peenesse teksti lisatakse üha rohkem ühepoolseid tingimusi.  (iPleaders, 2021) GNU GPL eesmärk on hoida tarkvara vabana. Igaüks, kes kasutab GPL-iga kaetud tarkvara võib seda oma suva järgi edasi arendada ja lisada sinna oma suuri ideid ja suuri visioone. Catch on paraku see, et kõik sinu poolt arendatud lisahea kuulub samuti levitamisele selle sama GPL litsensiga, ehk siis tasuta. Seega kui Naat

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea esimene käsk “Ole inimene” tuletas mulle meelde ütluse “internet ei unusta”. Tänapäeval on saanud see tõelisemaks kui eales varem. Iga samm ja kommentaar jätab maha digitaalse jalajälje. Digitaalsed jalajäljed jagunevad kaheks - passiivsed ja aktiivsed. Aktiivne digitaalne jalajälg on isiku enda poolt jagatud informatsioon või kommentaar internetis. Seda informatsiooni on võimalik üles leida veel aastate pärast. Salvestusmaht on tänapäeval piiramatu ja äärmiselt odav, mitte midagi ei visata minema. Aeg on toonud kaasa ka nähtuse cancel culture. Sisuliselt tähendab see mõne isiku boikoteerimist, kes leitakse olevat käitunud või rääkinud hetkel populaarsete või levinud trendide ja arvamustega vastuolus olevalt. Cancel culture ohvriteks sattuvad enamasti kuulsused ja teised tähelepanu keskmes olevad persoonid, kes on öelnud midagi mõtlematut, vastuolulist või äärmuslikku, ehk siis jätnud maha negatiivse digitaalse jalajälje. Passiivne digitaalne jalajälg on kasutaja teadmata