IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

 Autoriõigus on üks hästi toimiv WIPO intellektuaalomandi mudeli komponent. Copyrighti ignoreerimine on keeruline ja seaduslikult karistatav. Niipea, kui teos on on üles kirjutatud, salvestatud või mingis digitaalses vormis, on see automaatselt kaitstud autoriõiguse seadusega.  Lisaks seadusele on tekkinud ka muid abistavaid vahendeid autoriõiguse kontrollimiseks ja jälgimiseks. Näiteks on Google välja arendanud digitaalse sõrmejälgede võtmise süsteemi - Content ID. Seda kasutatakse YouTube'is autoriõigustega kaitstud sisu hõlpsaks tuvastamiseks ja haldamiseks. Kui video helirida ühtib Content ID andmebaasis registreeritud helifailidega võib see käivitada automaatselt autoriõiguse rikkumise nõude ja video copyright’ida. Olen viimaste aastate jooksul isegi märganud, kuidas pärast YouTube video üleslaadimist on video hiljem eemaldatud autoriõiguste ignoreerimise põhjendusel. Mul on hea meel, et just autoriõigus on üks hästi toimivatest komponentidest tänapäeval. Halvasti töötav ...

Virginia Shea esimene käsk “Ole inimene” tuletas mulle meelde ütluse “internet ei unusta”. Tänapäeval on saanud see tõelisemaks kui eales varem. Iga samm ja kommentaar jätab maha digitaalse jalajälje. Digitaalsed jalajäljed jagunevad kaheks - passiivsed ja aktiivsed. Aktiivne digitaalne jalajälg on isiku enda poolt jagatud informatsioon või kommentaar internetis. Seda informatsiooni on võimalik üles leida veel aastate pärast. Salvestusmaht on tänapäeval piiramatu ja äärmiselt odav, mitte midagi ei visata minema. Aeg on toonud kaasa ka nähtuse cancel culture. Sisuliselt tähendab see mõne isiku boikoteerimist, kes leitakse olevat käitunud või rääkinud hetkel populaarsete või levinud trendide ja arvamustega vastuolus olevalt. Cancel culture ohvriteks sattuvad enamasti kuulsused ja teised tähelepanu keskmes olevad persoonid, kes on öelnud midagi mõtlematut, vastuolulist või äärmuslikku, ehk siis jätnud maha negatiivse digitaalse jalajälje. Passiivne digitaalne jalajälg on kasutaja teadmata...

Roheline mõtteviis võtab kogu maailmas tuure üles. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suur eduplaan on luua Eestist maailma kõige rohelisem digiriik ja see on üksikasjalikult kirjeldatud arengukavas “Eesti digiühiskond 2030”. Allpoololev ei ole selle dokumendi analüüs, vaid lihtsad mõned mõtted, mis lugedes tekkisid. Rohelisus aitab võidelda ühe inimkonna suurima probleemi vastu - globaalne soojenemine. Iga aasta paiskab inimene meeletus koguses heitgaase atmosfääri. Kui ökonoomiline kasv ja heited samamoodi jätkuvad, heidab inimene aastaks 2030 taevasse juba 62 gigatonni kasvuhoonegaase. Rohelisus aitaks seda mingil määral peatada. Euroopa komitee loodab uuendada seadusi ja panna piirid nii, et suudaksime saavutada roheluse ja digitaalsed eesmärgid. Üks nendest on näiteks suurte andmekeskuste muutmine kliimaneutraalseks. Eesti on teinud juba palju, et olla rohkem digiriigi moodi: vähendanud paberkandjate kasutamist, muutnud palju haldusprotsesse digitaalseks jne. See on selle ...

Kaks traditsioonilise meedia kanalit või väljaannet, millel on ka uue meedia väljund Traditsiooniliselt peetakse meediakanaliteks trükimeediat, raadiot ja televisiooni. Kõik traditsioonilised meediakanalid ja väljaanded, millel on uue meedia väljund, näevad seal välja niipalju atraktiivsemad ja kättesaadavamad, et algse meediavormi kadumine tundub ainult aja küsimus. Tuhat aastat tagasi kogunes muistne eestlane oma perega lõkke ümber asjadest rääkima. Mõisate ajal kogunes natuke uuem eestlane sama jutu ajamiseks külakõrtsi. 50 aastat tagasi oli enamuse kodude sotsiaalne fookus televiisor elutoas, kus koos perega saateid jälgiti. Kanaleid oli vähe aga igal kanalil oli väga palju vaatajaid. Tänapäeval on vastupidi - kanaleid on palju aga mõnel neist vaatajaid ainult käputäis. Igaüks võib vaadata mida iganes, kus iganes ja millal iganes. Kõik on on-demand . Üks populaarsemaid saatevorme on podcast ehk taskuhääling. Sisuliselt on see asendanud raadios toimuvad jutusaated. Oluline vahe podc...

Üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla 60ndate aastate arvutimaailma valitsesid mainframed. Need olid väga suure jõudlusega monstrumid, mille ülalpidamine oli kallis ning mida suutsid endale lubada ainult suurfirmad. 1971. aastal loodi UNIX, mis töötas miniarvutidel ning pidi pikas perspektiivis mainframe välja tõrjuma. UNIXi saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, sest ta porditi kiiresti enam-vähem kõigile miniarvutitele seda eelkõige tänu avatud lähtekoodile. Koos UNIXiga loodi uus programmeerimiskeel C, seega on UNIX ja C lahutamatult seotud. Sellest on möödas rohkem kui 50 aastat, kuid C on endiselt üks populaarsemaid programmeerimiskeeli aga UNIXist enam ei räägita. Miks? Aastal 1991 otsustas Soome üliõpilane Linus Torvalds portida UNIXi PC arvutile. See idee jagas maailma arvutikommuuni kaheks. Ühed olid skeptilised, sest tolle aja PC-d olid UNIXi jaoks liiga nõrgukesed. Teine osa oli vaimustuses ja kohe tekkis palju fänne, kes tahtsid projektis kaasa lüüa i...

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul  Üks suurimaid murranguid veebi arengus on programmeerimiskeel JavaScript. Enne JavaScripti olid veebilehed tuimad, staatilise tekstiga. Need olid tavaliselt tüüpilised kodulehed või teadusartiklid, kus inimesed rääkisid, mis nad teevad ja kus nad käivad. Selliseid lehti kohtab tänapäeval väga harva ja neis navigeerimine on harjumatu.  JavaScript tegi võimalikuks interaktsiooni, graafika ja dünaamilised veebilehed. Tänu JavaScriptile saab veebilehe sisu muutuda lennult vastavalt tehtud klikkidele. See muutis võimalikuks miljonite veebirakenduste loomise, alates internetipankadest, e-poodidest ja uudisteportaalidest kuni kõikvõimalike sotsiaalmeedia rakendusteni. Kogu selle funktsionaalsuse tagab see, et kõik brauserite tootjad hakkasid kohe JavaScripti toetama. Kuna iga veebilehe autor võib rahulikult eeldada, et JavaScriptis loodud kood jookseb iga kasutaja arvutis ühtemoodi, annab see veebiarendajatele võimaluse lisada oma ...